Elu "Vaprate ja ilusate" maailmas

Kas te olete kunagi mõelnud, et te võiksite kunagi sellesse sarja elama sattuda? Ei? Mina ka mitte.
Aga siin ma olen!

Viibin hetkel Hondurase suuruselt teises linnas San Pedro Sulas, mille "kukil" on terve riigi tööstus. Olen siin korra varem olnud (augustis), kuid kuna me tulime siia ainult pulma, jäid linnavõlud nautimata.
Öeldakse, et see on linn, kus elavad rikkad ja ilusad. Raha liigub ning koos sellega ka kuritegevus. Kuuldavasti on San Pedro puhul tegemist Hondurase kõige ohtlikuma linnaga. Ohtlikkuse tüüp ei ole sama, mis Tegucigalpas. Tegucigalpas on väga reaalne, et sind tullakse tänaval relvastatult röövima, kuid San Pedros on tõenäolisem see, et sind lihtsalt mõrvatakse. Nii lihtne see ongi. Tänavad on inimestest lagedad ja pärast pimedat väljas ei käida.

Maja, kus ma peatun, ja selle elanikud ei tunne vist puudust mitte kui millestki. Vähemalt mitte kui millestki, mida on võimalik raha eest soetada. Kahel minust natuke vanemal neiul on kenad kunsttissid ning majahoov on autosid täis. Autosid on nii palju, et ma kahtlustan, et neid on äkki isegi koertele ostetud. Maja on täis antiikmööblit, uhkeid kardinaid ning ülisuuri telereid. Igal magamistubal on vähemalt üks WC.

Majaisand on tunnustatud anestesioloog (korralik meditsiin toob väga palju sisse, sest see pole riiklik) ning lisaks sellele omab oma vendadega linna kõige tunnustatumaid haiglaid. Majaemand on võimukas ja ülisätitud ama de casa (koduperenaine). Kõik lapsed õpivad kas hambaarstiks või arstiks.

Majarahva noorema põlvkonnaga sattusime laupäeval välja minema ning siis avastasin ma ennast eelpoolmainitud sarja maailmas. Mina, hiiglane nagu ma siin olen, kandsin oma tagasihoidlikke flat kingakesi, pikemat seelikut ning polnud meiki puudutanudki. Ma olin täielik naljanumber! Need Ladina-Ameerika naised juba oskavad ennast üles lüüa! Väga kõrged tikk-kontsad, miniseelikud, kleidikesed, topikesed, ülisätitud soengud on ainult mõninad märksõnad, mis ma siin välja tooks. Lihalett missugune ja veel kvaliteetne pealekauba! Kohalikud mehed on sellega arvatavasti harjunud, kuid eesti mehed oleksid kindlasti sillas. Isegi mina ei suutnud nendele naistele järele vaatamata jätta!

See, mida San Pedro ööklubides näeb, ei sarnane karvavõrdki tänavaelu kurbuse ja vaesusega. Kõik on kõhnad, rinnad on kunstid, hambad on ebatavaliselt valged, juuksed on pikendatud ning autod on läikivad. Tegucigalpa elu ei ole nii glamuurne kui San Pedros (kuid kui ma nüüd ausalt üles tunnistan, siis ma ei olnudki varem ühte õigesse ööklubisse sattunud; minu seltskond käib pigem baarides). Kuna San Pedros kui tööstuslinnas liigub raha, liiguvad ka rikkamad aka ilusamad inimesed. Mul jäi alguses küll suu lahti.

Täna käisime ühes rannamajakeses, mida mina nimetaks pigem rannavillakeseks. Maja on ehitatud mäe sisse, kõrval vuliseb jõeke, naabreid pole otseloomulikult näha, basseinivesi tuleb otse mägedest... Lisaks kõigele on seal "pisikene" kalakasvatus, nii et pidude ja ürituste ajal saab eriti värsket toitu.
Meid kutsuti Semana Santa ajaks külla - muidugi lähme paariks päevaks sinna!

Vaatan, mida ma suudan glamuurimaailmas veel kõrva taha panna ning teile ette kanda.
Nautige kevadet!

Teie "Vaprate ja ilusate" korrespondend Hondurases.